Kaameradetektorite tööpõhimõte põhineb peamiselt valguse peegelduse põhimõttel. See tuvastab, kas keskkonnas on kaameraseade, kiirgades pidevalt raadiosageduslikku välklambi allikat ja kasutades filtri vaatlusava, et jälgida nööpauguläätse peegelduvat "heledat kohta". See detektor suudab tuvastada ja analüüsida erineva sageduse ja lainepikkusega elektromagnetlaineid keskkonnas, et teha kindlaks, kas tegemist on tundmatu kaameraseadmega. Kui keskkonnas on volitamata kaameraseade, annab kaameradetektor häiresignaali ja palub kasutajal vastavaid meetmeid rakendada.
Lisaks hõlmab kaameradetektorite kasutamine ka mõningaid spetsiifilisi tehnilisi põhimõtteid, näiteks infrapuna füüsilist laserskaneerimist. See tehnoloogia kasutab infrapuna füüsilist laserskaneerimist, et teha kindlaks, kas kaamera on olemas, analüüsides peegeldunud valgust. Näiteks hotellikeskkonnas suudab see tehnoloogia tõhusalt tuvastada peeglite taha peidetud peidetud kaameraid.
Kokkuvõttes tugineb kaameradetektorite tööpõhimõte peamiselt valguse peegelduse ja elektromagnetlainete analüüsi tehnoloogiale. Nende põhimõtete ja tehnoloogiate abil saab detektor tõhusalt tuvastada ja tuvastada keskkonnas olevaid kaameraseadmeid.